Depressioon ei ole "ravimatu haigus," tuletavad Noulai meditsiinieksperdid meelde

Kui Leslie Cheungil diagnoositi depressioon, ütles ta kord oma õele: "Kuidas ma saan olla masenduses? Mul on nii palju inimesi, kes mind armastavad ja ma olen nii õnnelik. Ma ei tunnista depressiooni." Enne enesetappu küsis ta: "Ma pole kunagi elus midagi valesti teinud, miks see nii on?"

Viimastel päevadel andis laulja Coco Lee perekond sotsiaalmeedia vahendusel teada, et Coco Lee on juba mitu aastat vaevelnud depressiooni all. Pärast pikka võitlust haigusega halvenes tema seisund kiiresti ja ta suri 2. juulil kodus ning suri 5. juulil. See uudis on kurvastanud paljusid netikülastajaid ja šokeerinud teisi. Miks peaks keegi nagu Coco Lee, keda peetakse nii rõõmsameelseks ja optimistlikuks, samuti depressiooni all kannatama?

Enamikul inimestel on depressiooni kohta stereotüübid, kes arvavad, et kõik kannatajad on sünged ja ei huvita elust ning rõõmsameelsetel, naeratavatel inimestel ei saa olla depressiooni. Tegelikkuses on depressioonil oma diagnostilised kriteeriumid ning oma alguse ja arengu mustrid. Mitte iga depressiivne inimene ei ilmuta pessimistlikku seisundit ja pole asjakohane hinnata hinnanguid ainult inimese välise isiksuse põhjal. Mõnel depressiooniga inimesel on kõnekeeles nn naeratav depressioon. See on siis, kui keegi peidab oma depressiivseid tundeid naeratava fassaadi taha, pannes teised uskuma, et nad on õnnelikud. See raskendab depressiooni sümptomite tuvastamist. Sellistel isikutel võib olla raskusi teistelt õigeaegse abi saamiseks, mis võib viia nende isoleerituseni ja tunda end saamata.

Seoses vaimse tervise hariduse arenguga viimastel aastatel ei ole mõiste "depressioon" inimestele enam võõras. "Depressioon" kui haigus pole aga saanud väärilist tähelepanu ja mõistmist. Paljude inimeste jaoks on seda endiselt raske mõista ja aktsepteerida. Internetis on isegi selle termini mõnitamise ja väärkasutamise juhtumeid.

Kuidas depressiooni ära tunda?

"Depressioon" on tavaline psühholoogiline häire, mida iseloomustavad püsivad kurbustunne, huvi või motivatsiooni kadumine varem meeldiva tegevuse vastu, madal enesehinnang ja negatiivsed mõtted või käitumine.

Depressiooni kõige olulisemad põhjused on motivatsiooni ja naudingu puudumine. See on nagu rong, mis kaotab oma kütuse ja võimsuse, mistõttu patsiendid ei suuda oma varasemat eluviisi säilitada. Rasketel juhtudel jääb patsientide elu seisma. Nad mitte ainult ei kaota oma võimet osaleda kõrgetasemelistes sotsiaalsetes ja tööalastes funktsioonides, vaid neil on probleeme ka põhiliste füsioloogiliste funktsioonidega, nagu söömine ja magamine. Neil võivad isegi tekkida psühhiaatrilised sümptomid ja tekkida enesetapumõtted. Depressiooni sümptomid on individuaalsete erinevustega väga erinevad, kuid üldiselt võib neid liigitada järgmistesse kategooriatesse.

01 Depressiivne meeleolu

Enesetunne on kõige kesksem sümptom, mida iseloomustab märkimisväärne ja püsiv kurbus ja pessimism, mis on erineva raskusastmega. Kergetel juhtudel võib tekkida melanhoolia, naudingu puudumine ja huvi kadumine, samas kui rasketel juhtudel võib tekkida meeleheide, nagu oleks iga päev lõputu, ja isegi enesetapumõtted.

02 Kognitiivne häire

Patsiendid tunnevad sageli, et nende mõtlemine on aeglustunud, mõistus on muutunud tühjaks, reaktsioonid aeglased ja neil on raskusi asjade meeldejätmisega. Nende mõtete sisu on sageli negatiivne ja pessimistlik. Rasketel juhtudel võivad patsiendid isegi kogeda meelepetteid ja muid psühhiaatrilisi sümptomeid. Näiteks võivad nad füüsilise ebamugavuse tõttu kahtlustada, et neil on tõsine haigus või nad võivad kogeda suhete, vaesuse, tagakiusamise jne pettekujutlusi. Mõnedel patsientidel võivad tekkida ka hallutsinatsioonid, sageli kuulmishallutsinatsioonid.

03 Vähenenud tahe

Avaldub tahte ja motivatsiooni puudumisena asju teha. Näiteks loid elustiil, soovimatus suhelda, pikki perioode üksi veeta, isikliku hügieeni eiramine ja rasketel juhtudel mitteverbaalne, liikumatu olemine ja söömisest keeldumine.

04 Kognitiivne kahjustus

Peamised ilmingud on mälu halvenemine, tähelepanu vähenemine või õppimisraskused, mineviku õnnetute sündmuste pidev meenutamine või järjekindel pessimistlikel mõtetel peatumine.

05 füüsilised sümptomid

Tavalisteks sümptomiteks on unehäired, väsimus, isutus, kaalulangus, kõhukinnisus, valu (kõikjal kehas), libiido langus, erektsioonihäired, amenorröa ja autonoomse närvisüsteemi talitlushäired.

Eksperdid tuletavad meelde: depressioon ei ole ravimatu seisund.

Noulai Medicali neuroloogiliste häirete peaekspert professor Tian Zengmin rõhutas, et raske depressioon on haigus, mitte lihtsalt halb enesetunne. Seda ei saa lahendada lihtsalt välja minnes või püüdes jääda positiivseks. Arusaam, et rõõmsameelne ja naeratav olemine võib depressiooni ära hoida, on eksiarvamus; mõnikord võivad inimesed lihtsalt otsustada oma negatiivseid emotsioone avalikult mitte väljendada. Lisaks sümptomitele, nagu püsiv huvikaotus, meeleolu kõikumine, kerge nutmine ja väsimustunne, võivad depressiooni ilmingud olla ka füüsiline valu, unetus, tinnitus ja südamekloppimine. Depressioon kui haigus ei ole ravimatu. Professionaalse abiga saab enamikku patsiente ravida ja naasta tavaellu. Raske depressiooniga patsientide puhul on esmatähtis otsida abi kvalifitseeritud psühhiaatrilt, kes saab patsiendi seisundist lähtuvalt koostada raviplaani, sealhulgas vajadusel ravimeid. Kui tavapärased ravimeetodid ebaõnnestuvad, võib edasiseks hindamiseks kaaluda konsulteerimist funktsionaalse neurokirurgiga, mis võib viia stereotaktilise minimaalselt invasiivse operatsioonini, kui seda peetakse sobivaks.

Kui meie ümber on keegi, kellel on depressioon, on ülioluline mõista, kuidas temaga suhelda. Sageli võivad depressiooniga inimeste sõbrad ja perekond oma käitumisest valesti aru saada, kuna haigusseisundist ei teata. Depressiooni põdeva inimesega suheldes võivad ümbritsevad inimesed end ebakindlalt tunda, kartes, et võivad kogemata kahju tekitada. Oluline on pakkuda mõistmist, austust ja tunnet, et neid kuulatakse, kui depressiooni põdevat inimest püütakse mõista. Tähelepanelik kuulamine on depressiooniga inimese toetamisel ülimalt oluline. Pärast kuulamist on parem mitte lisada hinnanguid, analüüsi ega süüdistada. Hoolitsemine on ülioluline, sest depressiooniga inimesed on sageli haprad ning vajavad hoolt ja tuge. Depressioon on keeruline seisund, millel on erinevad põhjused ja üksikisikud ei soovi end selle all kannatada. Parim tegevusviis on läheneda olukorrale hoole ja armastusega, otsides samal ajal professionaalset abi. Oluline on mitte koormata end liigse psühholoogilise stressiga ega süüdistada ennast, et ei suuda piisavalt hoolitseda. Süstemaatiline ravi nõuab konsulteerimist kvalifitseeritud spetsialistidega. Psühhiaatrid saavad hinnata patsiendi seisundit ja otsustada, kas meditsiiniline sekkumine on vajalik, samuti koostada sobivad raviplaanid. Mõnede raskete depressioonijuhtude korral, mis ei allu konservatiivsele ravile, võib osutuda vajalikuks konsulteerida funktsionaalse neurokirurgiga.