• 103qo

    Wechat

  • 117 kq

    MicroBlog

Võimestab elusid, tervendab meeli, hoolib alati

Leave Your Message
Evangeelium tserebraalparalüüsiga patsientidele: robotite stereotaktiline neurokirurgia

Uudised

Uudiste kategooriad
    Esiletõstetud uudised

    Evangeelium tserebraalparalüüsiga patsientidele: robotite stereotaktiline neurokirurgia

    2024-03-15

    Tserebraalparalüüs lastel

    Laste tserebraalparalüüs, tuntud ka kui infantiilne tserebraalparalüüs või lihtsalt CP, viitab sündroomile, mida iseloomustavad peamiselt kehaasendi ja liikumise motoorsete funktsioonide häired, mis tulenevad mitteprogresseeruvast ajukahjustusest, mis tekib ühe kuu jooksul pärast sündi, kui aju ei ole veel täielikult arenenud. arenenud. See on lapsepõlves levinud kesknärvisüsteemi häire, mille kahjustused paiknevad peamiselt ajus ja mõjutavad jäsemeid. Sageli kaasnevad sellega intellektipuue, epilepsia, käitumishäired, psüühikahäired, aga ka nägemis-, kuulmis- ja keelekahjustusega seotud sümptomid.


    Peamised tserebraalparalüüsi põhjustavad tegurid

    Kuus peamist tserebraalparalüüsi põhjust: hüpoksia ja asfüksia, ajukahjustus, arenguhäired, geneetilised tegurid, ema tegurid, raseduse muutused


    10.png


    Sekkumine

    Enamiku tserebraalparalüüsiga patsientide peamine sümptom on piiratud liikuvus. Mõjutatud laste vanemate jaoks on kõige pakilisem mure, kuidas aidata kaasa nende füüsilisele taastusravile, võimaldades neil võimalikult kiiresti kooli naasta ja ühiskonda uuesti integreeruda. Niisiis, kuidas saame parandada tserebraalparalüüsiga laste motoorseid oskusi?


    Taastusravi koolitus

    Tserebraalparalüüsi taastusravi on pikaajaline protsess. Üldjuhul peaksid lapsed taastusraviga alustama umbes 3 kuu vanuselt ning järjepidevalt umbes aasta kestev jätkamine annab tavaliselt märgatavaid tulemusi. Kui laps läbib aasta taastusravi ja kogeb leevendust lihaste jäikusest, kõndimisasend ja iseseisvad liikumisvõimed on sarnased eakaaslastega, näitab see, et taastusravi on olnud suhteliselt tõhus.

    Tserebraalparalüüsi ravi nõuab erinevaid meetodeid. Tavaliselt läbivad alla 2-aastased lapsed ainult taastusravi. Kui aasta pärast on tulemused keskmised või sümptomid süvenevad, nagu jäsemete halvatus, suurenenud lihastoonus, lihasspasmid või motoorne düsfunktsioon, on vajalik varakult kaaluda operatsiooni võimalust.


    Kirurgiline ravi

    Stereotaktiline neurokirurgia võib lahendada jäsemete halvatuse probleeme, mida ei saa parandada ainult taastusraviga. Paljud spastilise tserebraalparalüüsiga lapsed kogevad sageli pikaajalist kõrge lihaspinge perioodi, mis põhjustab kõõluste lühenemist ja liigeste kontraktuuride deformatsioone. Nad võivad sageli kõndida varvastel ja rasketel juhtudel kogeda kahepoolset alajäseme halvatust või hemipleegiat. Sellistel juhtudel peaks ravi keskenduma terviklikule lähenemisviisile, mis ühendab stereotaktilise neurokirurgia taastusraviga. Kirurgiline ravi mitte ainult ei paranda motoorsete häirete sümptomeid, vaid loob ka tugeva aluse taastusravile. Operatsioonijärgne taastusravi kindlustab veelgi operatsiooni mõju, soodustab erinevate motoorsete funktsioonide taastumist ning saavutab lõpuks pikaajalise eesmärgi – elukvaliteedi parandamise.


    11.png


    Juhtum 1


    12.png


    Operatsioonieelne

    Kõrge lihastoonus mõlemas alajäsemes, ei suuda iseseisvalt seista, ei suuda iseseisvalt kõndida, nõrk alaselja tugevus, ebastabiilne istumisasend, kääritav kõnnak abiga, põlvede painutamine, varvastel kõndimine.


    Postoperatiivne

    Alajäseme lihaste toonus langes, alaselja tugevus võrreldes varasemaga suurenes, stabiilsus iseseisvalt istudes paranes, varvastel kõndimine mõnevõrra paranes.


    Juhtum 2


    13.png


    Operatsioonieelne

    Lapsel on intellektipuue, nõrk alaselg, ta ei suuda iseseisvalt seista ega kõndida, alajäsemete kõrge lihastoonus ja pingul aduktorlihased, mille tagajärjeks on kõndimisabi saamisel kääriv kõnnak.


    Postoperatiivne

    Intelligentsus on varasemaga võrreldes paranenud, lihastoonus on langenud ja alaselja jõud on suurenenud, suudab nüüd viis kuni kuus minutit iseseisvalt seista.


    Juhtum 3


    14.png


    Operatsioonieelne

    Patsient ei saa iseseisvalt kõndida, ta kõnnib mõlema jalaga kikivarvul, suudab hoida kahe käega kergeid esemeid ning tal on madal lihasjõud.


    Postoperatiivne

    Mõlema käe haardetugevus on varasemast tugevam. Patsient saab nüüd iseseisvalt ümber pöörata ja asetada mõlemad jalad tasaseks, iseseisvalt istuda ja püsti tõusta.


    Juhtum 4


    15.png


    Operatsioonieelne

    Nõrk alaselja jõud, mõlema alajäseme kõrge lihastoonus ning seismisel abistamisel ristuvad alajäsemed ja jalad kattuvad.


    Postoperatiivne

    Alaselja tugevus on veidi paranenud, alajäsemete lihastoonus on mõnevõrra langenud ning paranenud on kikivarvaste kõnnak.